Järve toiduahel

Järves elavad erinevad organismid, mis on omavahel seotud toitumisprotsessi kaudu. Koos moodustavad nad järve toiduahela.

Järve toiduahel

Toitained

Peamised toitained, mis on vajalikud veekogu ökosüsteemi funktsioneerimiseks, on lämmastik ja fosfor. Mikroskoopilised vetikad ja kõrgemad veetaimed kasutavad neid primaarproduktsiooniks. Lämmastik ja fosfor esinevad veekogus nii vabal kujul mitteorgaanilistes lämmastiku- ja fosforiühendites (nitritid, nitraadid, ammoonium – lämmastikuühendid ja fosfaadid – fosforiühendid) kui ka orgaanilistesse ainetesse seotult, samuti mikrovetikates ehk fütoplanktonis. Primaarne lämmastikuallikas looduslikes veekogudes on tavaliselt sinivetikate poolt atmosfäärist fikseeritud lämmastik. Omakorda primaarne fosfori allikas looduslikes veekogudes on vihmavesi ja kivimid, millel veekogu asub. Kuna Läti veekogusid peetakse inimtegevusest mõjutatuks, on suuremal osal nende toitainetest antropogeenne päritolu.

Fütoplankton

Fütoplanktonil ehk mikroskoopilistel vetikatel on tähtis roll mageveekogu ökosüsteemides. Need vetikad on esmatootjad – organismid, mis muudavad anorgaanilisi aineid orgaanilisteks. Niiviisi moodustab fütoplankton toiduahela esimese lüli. Sellest toitub peamiselt zooplankton (mikroskoopilised vähilised).

 

Zooplankton, zoobentos

Zooplankton ehk mikroskoopilised vähilised on tähtis veeökosüsteemi koostisosa. Zooplankton toitub fütoplanktonist. Zooplanktoni organismid on kõikide kalaliikide noorkalade ja planktonisööjate oluline toit.

Zoobentos ehk selgrootute klassi kuuluvad loomad, kes elavad järvepõhjas, on veeökosüsteemi oluline element. Neid loomi iseloomustavad erinevad toitumisobjektid (zooplankton, fütoplankton, muud selgrootud jm) ja toitumismehhanismid (filtreerijad, röövloomad jm), mis viitab sellele, et neil on otsene ja kaudne mõju vee toiduahelate toimimisele. Lisaks sellele on teada, et zoobentos on üks tähtsaim Läti ja Euroopa järvede kalakogukonna toiduobjekt.

 

Lepiskalad

Kalad, mis oma eluajal teistetst kaladest ei toitu, vaid kasutavad toiduks teisi organisme, näiteks zooplanktonit, zoobentost, taimi. Sellised kalaliigid on näiteks linask, särg, latikas ja nurg.

Röövkalad

Kalad, kes täiskasvanu isendi staadiumis toituvad põhiliselt teistest kaladest. Sellised kalaliigid on näiteks ahven, koha ja haug.

Inimene

Kalastajad ja/või kalurid mõjutavad kala püüdes vähemal või suuremal määral järve toiduahelat.

Viide: Brönmark, C., Hansson, L. A. 2005, Vides risinājumu institūts, 2017. (Täisversioon: Brönmark, C., Hansson, L. A. 2005. The biology of lakes and ponds. New York, Oxford University Press Inc.)