Järv

Tutvu ühe ilusaima Läti järvega!

Kas teadsid?

  • Usma järv on tekkinud Balti jääjärve lahest 10 000 aastat tagasi.
  • Pindalalt on see viies suurim järv Lätis, veekoguselt teine suurim.
  • Pindala: 37,2 km2, koos saartega: 42 km2. Pikkus: 13,5 km. Suurim laius: 6 km. Keskmine sügavus: 5,4 m. Suurim sügavus: 27 m. Rannajoone pikkus: 73,6 km. Veemaht: 190 milj m3.
  • Dokumentides on Usma nime esmakordselt mainitud 1253. aastal Kuramaa piiskopkonna ja Liivimaa ordu Kuramaa jagamise aktis.
  • Kuidas tekkis nimi „Usma“? Täiesti kindlat selgitust ei oska keegi anda. Levinud variandid: nimi „Usma” pärineb soome keelest, tähendades udude maad, või liivi keelest, tähendades uut maad.

Allikas

Baznīcērtest ida pool Kapkrāsnis asub Läti sügavaim teadaolev allikas. 20 m sügavusel asub 7 meetrit sügav ja umbes 2 meetrit lai lehter, mille on moodustanud tugev tõusuallikas. Selle allika läte asub 6 meetrit merepinnast allpool. Kapkrāsni on krüptodepressioon e veega täitnud nõgu, kuna see asub merepinnast allpool.

Jõed

Usma järve suubub kümme jõge: Mežupīte Tīrukšu järvest, Godele, Melncelma, Meķupe Mežmuiža järvest, Sērža, Ostupe, Baņģava, Struncene, Riekte, Kāņupe Mordanga Kāņu järvest. Usma järvest voolab välja ainult üks jõgi – Engure. See suubub Puze järve, Puze järvest voolab välja Rinda jõgi, mis hiljem, ühinedes Stende jõega, moodustab Irbe, mis omakorda suubub Läänemerre.

Lahed ja neemed

Usma järv ehib ennast enam kui 200 kohanimega. Usma järve kaldad on kõige sopilisemad – aina käärud ja lahed, neemed, madalikud, tipud, sügavikud ning veealused orud, ja igaühel neist on oma nimi. Võib vaid imestada, kes on lahtedele ja säärtele nii kummalisi nimesid välja mõelnud: Godeļdanga, Bērzragdanga, Bukdanga, Tīļdanga, Kuņķrags, Ragbrūžrags, Dižgabalrags, Meķgals, Pievdanga, Plēšrags jt. Usma järve kirdekaldal (veidi vähem kui km järvest) 58 m üle merepinna asub Ūdru mägi. Mäe tippu on ehitatud 26 m kõrgune vaatetorn. Torni vaateplatvormilt näeb suurepäraselt Usma järve, selle saari ja Usma lohu suuri metsamassiive.

Linnud

Linnud: kalakotkas, hüüp, merikotkas, roo-loorkull, laanepüü, kurg, kassikakk, värbkakk, hallpea-rähn, musträhn, väike-kärbsenäpp, must-toonekurg, valge-toonekurg, laululuik, jääkoskel, herilaseviu, naerukajakas, väänkael, roo-ritsiklind, punaselg-õgija.

Veetaimed

Veetaimed: pilliroog, kõrkjas, loalised, osi, hundinuiad, penikeeled, vesikatk, kardhein, vesikupp, vesiroos, lahnarohi.

Läti ainus siseveekogu jahisadam

Usma jahtklubi on asutatud 1973. aastal ja see on Läti ainus siseveekogu jahisadam. 8. märtsil 1973 alustatakse esimese klubihoone ehitamist. Klubi esimene kommodoor on Ilmārs Lakšs. Klubi laevastiku esimesed jahid on Bambino ja Fortūna. 20. juulil 1974 avatakse esimene klubihoone, samuti korraldatakse Usmas esimene purjetamisvõistlus, kus osaleb 5 jahti. 1974. aasta oktoobris viiakse jahtklubi järve põhjaosas asuvale soisele poolsaarele üle. 1978. aasta augustis teeb jaht Nova kaugsõidu Ventspils–Laadoga järv–Ventspils. 5. juulil 1980 avatakse praegune klubihoone. 2001. aastal valitakse uus kommodoor Staņislavs Backāns. 2003. aastal osaleb Usma jahtklubi Läti Micro-klassi jahtide assotsiatsiooni asutamisel. 2005. aastal toimuvad esimest korda Läti ajaloos Micro-klassi jahtide maailmameistrivõistlused. Praegu on klubis ligi 150 liiget. Sadamas on 55 kaikohta.