{"id":6142,"date":"2017-10-23T01:05:27","date_gmt":"2017-10-22T22:05:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/ezera-baribas-kede\/"},"modified":"2019-01-25T15:18:56","modified_gmt":"2019-01-25T13:18:56","slug":"jarve-toiduahel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/jarve-toiduahel\/","title":{"rendered":"J\u00e4rve toiduahel"},"content":{"rendered":"<p><strong>Toitained<\/strong><\/p>\n<p>Peamised toitained, mis on vajalikud veekogu \u00f6kos\u00fcsteemi funktsioneerimiseks, on l\u00e4mmastik ja fosfor. Mikroskoopilised vetikad ja k\u00f5rgemad veetaimed kasutavad neid primaarproduktsiooniks. L\u00e4mmastik ja fosfor esinevad veekogus nii vabal kujul mitteorgaanilistes l\u00e4mmastiku- ja fosfori\u00fchendites (nitritid, nitraadid, ammoonium \u2013 l\u00e4mmastiku\u00fchendid ja fosfaadid \u2013 fosfori\u00fchendid) kui ka orgaanilistesse ainetesse seotult, samuti mikrovetikates ehk f\u00fctoplanktonis. Primaarne l\u00e4mmastikuallikas looduslikes veekogudes on tavaliselt sinivetikate poolt atmosf\u00e4\u00e4rist fikseeritud l\u00e4mmastik. Omakorda primaarne fosfori allikas looduslikes veekogudes on vihmavesi ja kivimid, millel veekogu asub. Kuna L\u00e4ti veekogusid peetakse inimtegevusest m\u00f5jutatuks, on suuremal osal nende toitainetest antropogeenne p\u00e4ritolu.<\/p>\n<p><strong>F\u00fctoplankton<\/strong><\/p>\n<p>F\u00fctoplanktonil ehk mikroskoopilistel vetikatel on t\u00e4htis roll mageveekogu \u00f6kos\u00fcsteemides. Need vetikad on esmatootjad \u2013 organismid, mis muudavad anorgaanilisi aineid orgaanilisteks. Niiviisi moodustab f\u00fctoplankton toiduahela esimese l\u00fcli. Sellest toitub peamiselt zooplankton (mikroskoopilised v\u00e4hilised).<\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><strong>Zooplankton, zoobentos<\/strong><\/p>\n<p>Zooplankton ehk mikroskoopilised v\u00e4hilised on t\u00e4htis vee\u00f6kos\u00fcsteemi koostisosa. Zooplankton toitub f\u00fctoplanktonist. Zooplanktoni organismid on k\u00f5ikide kalaliikide noorkalade ja planktonis\u00f6\u00f6jate oluline toit.<\/p>\n<p>Zoobentos ehk selgrootute klassi kuuluvad loomad, kes elavad j\u00e4rvep\u00f5hjas, on vee\u00f6kos\u00fcsteemi oluline element. Neid loomi iseloomustavad erinevad toitumisobjektid (zooplankton, f\u00fctoplankton, muud selgrootud jm) ja toitumismehhanismid (filtreerijad, r\u00f6\u00f6vloomad jm), mis viitab sellele, et neil on otsene ja kaudne m\u00f5ju vee toiduahelate toimimisele. Lisaks sellele on teada, et zoobentos on \u00fcks t\u00e4htsaim L\u00e4ti ja Euroopa j\u00e4rvede kalakogukonna toiduobjekt.<\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><strong>Lepiskalad<\/strong><\/p>\n<p>Kalad, mis oma eluajal teistetst kaladest ei toitu, vaid kasutavad toiduks teisi organisme, n\u00e4iteks zooplanktonit, zoobentost, taimi. Sellised kalaliigid on n\u00e4iteks linask, s\u00e4rg, latikas ja nurg.<\/p>\n<p><strong>R\u00f6\u00f6vkalad<\/strong><\/p>\n<p>Kalad, kes t\u00e4iskasvanu isendi staadiumis toituvad p\u00f5hiliselt teistest kaladest. Sellised kalaliigid on n\u00e4iteks ahven, koha ja haug.<\/p>\n<p><strong>Inimene<\/strong><\/p>\n<p>Kalastajad ja\/v\u00f5i kalurid m\u00f5jutavad kala p\u00fc\u00fcdes v\u00e4hemal v\u00f5i suuremal m\u00e4\u00e4ral j\u00e4rve toiduahelat.<\/p>\n<p><strong><em>Viide:<\/em><\/strong><em>\u00a0Br\u00f6nmark, C., Hansson, L. A. 2005, Vides risin\u0101jumu instit\u016bts, 2017.\u00a0(T\u00e4isversioon: Br\u00f6nmark, C., Hansson, L. A. 2005. The biology of lakes and ponds. New York, Oxford University Press Inc.)<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Toitained Peamised toitained, mis on vajalikud veekogu \u00f6kos\u00fcsteemi funktsioneerimiseks, on l\u00e4mmastik ja fosfor. Mikroskoopilised vetikad ja k\u00f5rgemad veetaimed kasutavad neid primaarproduktsiooniks. L\u00e4mmastik ja fosfor esinevad veekogus nii vabal kujul mitteorgaanilistes l\u00e4mmastiku- ja fosfori\u00fchendites (nitritid, nitraadid, ammoonium \u2013 l\u00e4mmastiku\u00fchendid ja fosfaadid \u2013 fosfori\u00fchendid) kui ka orgaanilistesse ainetesse seotult, samuti mikrovetikates ehk f\u00fctoplanktonis. Primaarne l\u00e4mmastikuallikas looduslikes veekogudes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"page-society.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6142","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6142"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6142\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6144,"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6142\/revisions\/6144"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.usmasezers.lv\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}